Soolauba ehk keedetud põlduba

Ei mäleta mina ühtki aastat, kui poleks saanud soolauba süüa. Meie peres käis see keetmine ikka väga suure potiga aga ikka jäi tavaliselt väheks.

Põldoad
Sool
Vesi

Koguseid ma ei oskagi väga täpselt öelda. Mina kasutan üldiselt 3 liitrist potti. Poti laon oakaunu täis. Lisan umbes 3-4 spl jämedat soola (meresoola). Lasen kraanist nii palju vett, et oad ulatuks üleni vette. Tegelikult küll jäävad ülemised välja, sest oad on nii kerged ja tõusevad pinnale. Panen poti tulele ja lasen kaane all keeda ja maitsen kuni oa sisu on pehme. Ma küll aega ei vaadanud aga umbes poole tunniga said nad vast pehmeks. Oleneb muidugi kui noored-vanad kaunad on, vanematega läheb ilmselt kauem aega. Kui kõik sool on lahustunud, siis võib maitsta keeduvett, kas on piisavalt soolane. Kui oad on pehmed, keeran pliidi kinni ja jätan umbes 5-10 minutiks seisma-soolduma. Algul võib tunduda et oad on magedad aga kui keeduvesi ikka soolane, siis muutuvad ka oad soolasemaks. Süüa soojalt!!!

Pohlamoos

Mmmmm samal ajal magus ja hapu. Minu lemmikmoos. Seda võiks kohe rohkem olla. Meie peres on tehtud ikka ja alati pohla-õunamoosi aga kuna pohli on sel aastal väga palju, siis otsustasin teha puhast pohlamoosi, sest muidu poleks lihtsalt purkidest välja tulnud.

1 kg pohli
0,5 kg suhkrut
Natuke vett

Edasi toimisin samamoodi nagu mustikamoosigagi. Kõik potti keema ja eemaldada vaht ja keeta seni kuni piisav paksus käes. Sellega tasub ka arvestada, et seistes muutub ka moos veel paksemaks. Pohlade juures on see suur pluss, et moos läheb tunduvalt kiiremini paksemaks kui mustikamoos ja saab palju kiiremini valmis.

Keedutaigen ehk tuuletaskud

Lapsepõlve lemmikud. Meil oli kondiitrist naabritädi kellelt ema ikka aegajalt neid tellis. Kui aga naaber ära kolis tekkis ikka aegajalt nende järgi isu. Mis siis ikka, tuli hakata ise retsepti otsima ja no viimasel ajal hakkab ikka välja ka tulema ja on ikka head küll :)

200 ml vett või piima
0,5 tl soola
50-100 g margariini
2 dl jahu
2-3 muna
(1 spl suhkrut)

*Pane vedelik koos soola ja margariiniga potti.
*Kuumuta kuni margariin on sulanud ja korraks keema läinud.
*Lisa kõik jahu korraga segule ja sega puulusikaga segamini.
*Sega seni kuni taigen hakkab poti küljest eralduma.
*Lase taignal jahtuda umbes 50°-ni.
*Lisa ükshaaval munad ja sega korralikult segamini.
*Vormi kas lusikate abil või taignapritsi abil pannile väikesed hunnikud.
*Küpseta 200° juures 25-30 minutit.
*Kui koogid ahjust välja võttes kokku vajuvad, siis on nad seest veel toored ja pane ahju tagasi.
*Kui koogid on jahtunud, võid nad vastavalt soovile täita mõne seguga nt kohupiim, vahukoor või siis süüa niisama õhku :D

Paneeritud kanasnäkid

Juba mitu aastat on see meie pere lemmik. Lihtne teha ja valmib kiirelt.

2 kanafileed
200-300g riivsaia
2-3 muna
Soola
Jahvatatud valget pipart

Kõige pealt viilutan kanafilee. Mitte liiga väikesteks tükkideks, umbes 5mm paksudeks tükkideks.

Siis tambin lihahaamriga mõlemalt poolt veidi. Liiga õhukesed pole ka head.

Panen valmis ühte kaussi lahtiklopitud munad, teise riivsaia ja soola- ja pipratopsid.

Panen panni väikesele kuumusele sooja.

Kui pann soe kastan kana tüki munasse, siis riivsaia ja panen pannile, maitsestan soola-pipraga.

Praeb kaane all, seni kuni on mõlemalt poolt kuldpruun.

Head isu! Soojalt kõige paremad aga ka külmalt head.

Mänguasjad mida soovitan Top 7

Eks kõik oleneb tegelikult lapsest, aga siia kirja saavad just need, mis on olnud meie laste lemmikud.

1. Klotsid- tegelikult ei ole vahet, millise firma klotsidega on tegemist, kasutust leiavad nad ühel hetkel sellegipoolest. Meil on miskised .... klotsid, algul toodi neid natuke kingituseks ja hiljem juba täiendasime ise. 4 aastat pidevas kasutuses olnud, üksikud on ka katki kui seda mitte mängimise käigus vaid pigem on keegi raskekaaluline peale astunud. Kui esimene laps sündis, oli mul kindel teadmine, et lastetoas leiavad oma koha puust täheklotsid. Aastasele kingitigi üks komplekt ja vot nüüd tagantjärgi oleks võinud kinkimata jääda. Jah, ehitada on tore aga esialgu kui põnev on ainult lammutamine, siis võib palju õnnetusi juhtuda ja tähtede õppimiseks kasutame teisi meetodeid.

2. Haukuv järelveetav koer- kingiti aastasele lapsele jällegi. Väga kiirelt õppis, kuidas koera haukuma panna. Ja esialgu ebaoluline, aga on olemas ka on-off nupp. Peaaegu viieselt käiakse ikka sellega ringi. Ja uskumatult vastupidav on ta ka. Ikka lohistatakse teda järgi või keerutatakse ja saab kolakaid nt vastu seina aga töötab siiski nagu uus. Ainus hooldus, mida on vajanud on patareide vahetus.

3. Tõukeauto- kingiti umbes 2a. Üldse mitte kõige kallim variant aga samuti väga hästi vastu pidanud. Praegu sõidavad mõlemad hea meelega sellega ringi, kuigi 5 aastasel hakkab tekkima probleeme tõukamisega, varsti ilmselt enam ei mahu sõitma aga väga suur lemmik on ta küll.

4. Fisher Price laulukoer- selle ostsime kui suurem oli 6 kuune. Algul ta kartis seda. Muidu oli ok aga kui laulma hakkas, siis hirmutas. Hiljem mängiti juba rohkem. Kõige suurem abiline on ta aga autosõitudel. Pisemaga ei tasu pikemat sõitu ilma ette võttagi. Väga hea ajaviitja pikemal sõidul. Meie omal on ainult nina otsad andnud, muu toimib nagu alguses. Suur pluss on see, et häälel on nii kõvem kui vaiksem variant, kui ka päris välja lülitamis võimalus.

5. Pallimeri- mida rohkem palle, seda ägedam. Aga hea peidukas ka, kus teiste mänguasjadega mängida. Palju kasutusvõimalusi. Alguses on kindlasti põnev seal püherdada. Samamoodi meeldib palle välja loopida ja siis jälle sisse. 5 aastasele aga väga meeldib palle värvide järgi sorteerida ja üle lugeda, mitu palli on igast värvist. Soovitaks kindlasti suuremaid ja kõvemaid palle. Väiksemad näritakse lihtsalt katki.  Kui sobivat pallimerd ei leia parasjagu, siis võib pallidega mängida ka nt telgis.

6. Pehme mootoriga auto- neid võiks isegi rohkem olla. Tänu pehmendusele ei saa haiget, kui pihta sõita kellegile. Kui pehme osa mustaks saab, saab lihtsalt rattad eemaldada ja pehme osa pesumasinasse panna. Väga kiire ja lõbus, laste lemmik.

7. Kiikhobu- ka üks suur lemmik. Ka minu lapsepõlve lemmik. Väga kiirelt saab nõksu selgeks kuidas hobune liikuma saada. Peab ainult jälgima, et väga hoogu ei satuks ja üle pea ei lendaks.

Lihtsad liha-riisipirukad

Taaskord on tegemist lapsepõlve lemmikutega. Kuid sellest ajast on meeles ka tohutu mässamine lihaga, et saaks ta ükskord pirukavalmiks. Mina olen aga retsepti endajaoks mugandanud kuid maitseb sama hästi kui lapsena vanaema juures.

Esimese asjana alusta pärmitaigna tegemisega (vt eelmisi retsepte)

Täidis:
500g hakkliha
100g riisi
maitsejärgi soola ja musta pipart

Hauta hakkliha vaiksel tulel pehmeks, oleks hea kui pannile jääks veidi ka liha küpsemisest alles jäävat vedelikku ja parem kui pruuniks ei prae. Soola-pipra võib lisada ka kohe praadimisel.. Keeda riis pehmeks. Sega oma vahel. Sega lase ühe korra hakklihamasinast läbi, et tekiks selline ühtlane mass. Kui segu on jäänud veidi kuiv, võid juurde lisada küpsemisel tekkinud vedelikku. Siis on õige aeg ka segu maitsta ja vajadusel soola lisada. Segu võiks jääda nõks soolasem kui muidu harjunud, taigen hiljem tõmbab soolasust veidi vähemaks. Seejärel võidki alustada pirukate küpsetamist.

Mustikamoos

Mitu aastat olen hoogu võtnud, et korralikult metsa minna. Küll on olnud lapsed väikesed ja igasugused muud asjad ette tulnud. Eelmistel aastatel oleme küll metsas natuke käinud, kuid marju pole õnnestunud eriti korjata. Neid korjatuid on õnnestunud ka sügavkülmas säilitada. Küll mitte eriti kaua, sest lapsed sööks kõik kohe ära, kui lubataks. See aasta on aga teistmoodi. Ma ei tea kust nüüd äkki tuli see suur metsa armastus aga sel aastal õnnestus metsast väljuda umbes 10 liitri  või rohkema mustikatega. Ma pole mitte kunagi vist nii palju marju täitsa ise korjanud. Metsa minek on alati olnud pigem vastumeelne või sunniviisiline. Sellise koguse sügavkülma mahutamine ei tulnud enam mõttessegi, jäi üle vaid moosi keeta. Täiesti esimest korda iseseisvalt!!! Oi see oli hirmutav aga kui esimene ports valmis, tekkis tahtmine juba kõigest moosi keeta. Eks talvel näha, kas tuli välja.

2kg mustikaid
1-1,5 kg suhkrut
Veidi vett

Kui tahta vedelamat moosi, siis piisab 1kg suhkrust, paksema moosi puhul rohkem. Sain ka õpetusi, et 1kg marju=1kg suhkrut aga mulle tundub see siiski liig.
Kui marjad enne püreestada, siis vett lisada pole vaja. Mina aga ei tahtnud köögi seinte pesu ette võtta, seega panin terved marjad vähese veega keema.
Keetmise ajal kindlasti eemalda vaht, kuuldavasti säilib siis varemini.
Keeta väikesel tulel ja tihti segades, et põhja ei kõrbeks. Keetmise aeg sõltub sisetundest. Mina keetsin seni kuni moos tundus mõnusalt paks. Ühe portsu keetmisel aga läksin liiga julgeks ja sain tegeleda pliidi pesuga :-) Tuleb meelde jätta et ei tasu kiirustada moosi keetmisega. Ja ülekeemine toimub sekunditega, koguaeg peab hoolega jälgima. Edaspidi keedan siiski miinimumkuumusel. Esimene maitsmine on tehtud ja seda nägu ei unusta nii pea, tõeliselt hea moos pidavat olema.