Mitu aastat olen hoogu võtnud, et korralikult metsa minna. Küll on olnud lapsed väikesed ja igasugused muud asjad ette tulnud. Eelmistel aastatel oleme küll metsas natuke käinud, kuid marju pole õnnestunud eriti korjata. Neid korjatuid on õnnestunud ka sügavkülmas säilitada. Küll mitte eriti kaua, sest lapsed sööks kõik kohe ära, kui lubataks. See aasta on aga teistmoodi. Ma ei tea kust nüüd äkki tuli see suur metsa armastus aga sel aastal õnnestus metsast väljuda umbes 10 liitri või rohkema mustikatega. Ma pole mitte kunagi vist nii palju marju täitsa ise korjanud. Metsa minek on alati olnud pigem vastumeelne või sunniviisiline. Sellise koguse sügavkülma mahutamine ei tulnud enam mõttessegi, jäi üle vaid moosi keeta. Täiesti esimest korda iseseisvalt!!! Oi see oli hirmutav aga kui esimene ports valmis, tekkis tahtmine juba kõigest moosi keeta. Eks talvel näha, kas tuli välja.
2kg mustikaid
1-1,5 kg suhkrut
Veidi vett
Kui tahta vedelamat moosi, siis piisab 1kg suhkrust, paksema moosi puhul rohkem. Sain ka õpetusi, et 1kg marju=1kg suhkrut aga mulle tundub see siiski liig.
Kui marjad enne püreestada, siis vett lisada pole vaja. Mina aga ei tahtnud köögi seinte pesu ette võtta, seega panin terved marjad vähese veega keema.
Keetmise ajal kindlasti eemalda vaht, kuuldavasti säilib siis varemini.
Keeta väikesel tulel ja tihti segades, et põhja ei kõrbeks. Keetmise aeg sõltub sisetundest. Mina keetsin seni kuni moos tundus mõnusalt paks. Ühe portsu keetmisel aga läksin liiga julgeks ja sain tegeleda pliidi pesuga :-) Tuleb meelde jätta et ei tasu kiirustada moosi keetmisega. Ja ülekeemine toimub sekunditega, koguaeg peab hoolega jälgima. Edaspidi keedan siiski miinimumkuumusel. Esimene maitsmine on tehtud ja seda nägu ei unusta nii pea, tõeliselt hea moos pidavat olema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar